Uudised

Print

Abiks korteriühistu majandusaasta aruandega tutvumisel

Meie raamatupidamisosakonna juhataja Marju Tuul kirjutas 2019. aasta augusti Elamu- ja Korteriühistu väljaandesse artikli teemal "Abiks korteriühistu majandusaasta aruandega tutvumisel"


Korteriühistutel, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada korteriühistute registrile majandusaasta aruanne.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale korteriühistu finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. 
Raamatupidamise aruanne peab koosnema alljärgnevatest osadest:

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). 
Varade osas näidatakse raha jääki kassas ja pangakontodel; nõudeid liikmete vastu (korteriühistu liikmetelt laekumata summad); laekumata annetused ja toetused (nõue tekkepõhiselt kajastatud, kuid aruandekuupäevaks veel laekumata annetuste või toetuste osas). Kohustiste osas: võlad ja ettemaksed (liikmetelt saadud ettemaksed, võlad tarnijatele, võlad  töövõtjatele, maksuvõlad jm; tulevaste perioodide tulud sihtotstarbelistest toetustest, st saadud, kuid aruandekuupäevaks veel tulus kajastamata tasud, toetused ja annetused (näiteks laekunud, kuid veel kasutamata remonditasud, mida kogutakse liikmetelt, kui üldkoosolek on vastava otsuse teinud ja remondifondimäärad kehtestanud).
Varades ja kohustustes peavad olema  kajastatud  kõik laenukohustused ja -nõuded nii lühi- kui ka pikaajalisena. Põhimõte erineb äriühingutest, sest korteriühistute põhitegevuse eripäraks on see, et elamu ei ole bilansis põhivarana, vaid kuulub korteriomanikele.
Netovaras  peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

Tulemiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Tuluna kajastatakse ühingu liikmetelt regulaarselt saadavaid tasusid: liikme- ja sisseastumismaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (näiteks korteriühistu hooldus- ja haldustasud). 
Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (kaasa arvatud valitsusepoolne abi), mida tuleb kasutada teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks. Näiteks korteriühistu liikmete poolt makstavad tasud remondifondi kajastatakse tuluna siis, kui remont on tehtud.
Muud tulud on  ebaregulaarselt tekkivad tulud, sh kasum materiaalse põhivara müügist; saadud trahvid ja viivised ning kommunaalmaksete vahendamisest saadud tulu.
Kuluna kajastatakse sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseseid kulusid. Selliste projektidega otseselt seotud kulud, mida on finantseeritud kas sihtotstarbeliste ühingu liikmetelt saadud tasudega või muude sihtotstarbeliste annetuste ja toetustega (näiteks korteriühistu poolt remondivahenditest teostatud remontidega kaasnevad kulud).
Mitmesugused tegevuskulud: administratiivsetel ja muudel eesmärkidel tehtud tegevuskulud. Näiteks hooldus- ja halduskulud (raamatupidamisteenuste kulu, kantseleikulud, hoolduskulud, reklaamikulud, kindlustus).
Tööjõukulud on aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte ning eelnevalt loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja korteriühistu poolt tasutav töötuskindlustusmakse.
Muud kulud on muud ebaregulaarselt tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse põhivara müügist; makstud trahvid ja viivised ning kommunaalmaksete vahendamisest saadud kulu.
Intressikulud on kulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt.

Rahavoogude aruanne ‒ selles avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata korteriühistu võimet genereerida raha ja selle lähendeid, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.
Aruandes kajastatakse korteriühistu aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. 
Rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik tegevusega seotud laekumised ja väljamaksed, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi tulemit korrigeeritakse majandustehingute mõjuga, tegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega.

Netovara muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides korteriühistu netovara kirjetes. Eraldi tuuakse välja omanike poolt tehtud sissemaksed (näiteks reservkapitali suurendamine), tulemiaruandes kajastatud aruandeperioodi tulem, arvestuspõhimõtete muutuste mõju ning muud netovara kirjeid mõjutanud majandustehingud.

Majandusaasta aruannete lisad
Lisades avalikustatakse kogu informatsioon, mis on nõutud mittetulundusühingule või sihtasutusele rakendatavate Raamatupidamise Toimkonna juhendite poolt.
Juhul, kui alljärgnev täiendav informatsioon ei ole avalikustatud põhiaruannetes, avalikustatakse see aastaaruande lisades:
  • liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (näiteks liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud,  remonditasud jne);
  • aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (näiteks korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud);
  • finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja investeeringurühmade kaupa;
  • ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna;
  • ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (näiteks korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest);
  • asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted; aruandeperioodil toimunud muudatused sellistes fondides;
  • korteriühistu liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa.
Aastaaruande lisad peavad andma täiendavat infot. Tegemata ei tohi jätta lisasid, mis annaksid korteriühistu liikmetele üksikasjaliku ülevaate, kuidas on kasutatud nende raha.

Korteriomandite majandamiskulud
Korteriühistu majandusaasta aruandes tuleb avalikustada  iga korteriomandi majandamiskulude suurus, sh kommunaalkulud, remondifond, hooldus- ja haldustasud ning laenud.

Tegevusaruande koostab juhatus, see sisaldab informatsiooni möödunud majandusaasta kohta ning järgmise majandusaasta plaanitud tegevusi.
Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks juhatuse liige, kui majandusaasta aruanne on revideeritud (auditeeritud)  ja üldkoosoleku poolt kinnitatud. 

Tagasi
​​