Uudised

Print

Logistikateemalised koolitused sel sügisel Tartus ja Tallinnas!

Kas teadsid, et Reitingu koolituskalendrist leiad ka logisitkaalaseid koolitusi?

 
  1. 24. ja 25. septembril toimub Tallinnas (Pärnu mnt. 67a) kahepäevane koolitus "Kaubaveologistika". Kursusel omandad teadmisi vedude korraldamisest, autopargi tulemuslikust juhtimisest ja veondusega kaasnevatest õiguslikest aktidest. Koolitusele on oodatud kõik, kes on huvitatud või soovivad täiendavaid lisateadmisi kaubaveologistikast.
    Lisainfo ja registreerimine SIIN​​​​

  2. 2. ja 3. oktoobril toimub Tartus (Kastani 39) kahepäevane koolitus "Laotöö kursus". Kursusel omandad teadmised, mis aitavad kaasa kiiremale ja läbimõeldud lao tööprotsesside täitmisele. Kursusel käsitletakse klassikalisi laotöö toiminguid ja tegevusi, mille edukas täitmine on vajalik igas ettevõttes. Koolitusele on oodatud kõik laotöötajad, laotöölised, kaubakäitlejad, kaubapaigutajad, komplekteerijad, laooperaatorid, tõstukijuhid, terminalitöötajad ning kõik, kes on huvitatud või soovivad täiendavaid lisateadmisi laotööst.
    Lisainfo ja registreerimine SIIN


Koolitusi viib läbi Meljo Musto (täiskasvanute koolitaja, tase 6), kes on õpetanud laonduse- ja veondusalaseid aineid erinevates koolides: Valgamaa Kutseõppekeskus, Tallinna Majanduskool, Reiting Koolituskeskus, Tartumaa Kutsehariduskeskus ja Eesti Ettevõtluskeskus Mainor. Meljo on 2013 aastal ilmunud Logistikasõnastiku ( http://wiki.eek.ee ) terminite ja fotode üks kaasautoritest.
Meljo omab logistika valdkonna töötamise kogemust 1997. aastast alates. Tänasel päeval töötab ta juhatajana oma ettevõttes Melsum OÜ (koolitused ja ettevõtluskonsultatsioonid) ja Digi Logistics OÜ (rahvusvaheline transport). Tema lai silmaring ja pikaajaline töökogemus aitavad kergesti tuvastada ettevõttes esinevaid probleeme ning pakkuda välja lahendusi.
Õppetöös kasutab Meljo palju praktilise sisuga ülesandeid, mis aitavad tuvastada tööülesannete täitmisel esinevaid probleeme ja lahendada kriitilisi situatsioone. Koolitusel lahendatud ülesanded aitavad tõsta osalejate enesekindlust oma tööülesannete täitmisel ning seeläbi vähenevad ettevõttes kriisijuhtumid. Töötaja saab keskenduda oma põhitööle ning olla ettevõttele lojaalne ja efektiivne töötaja.
Hiljuti avaldas Meljo Musto intervjuu Omniva pakiäri juhi Martin Luts'ga.
Artikkli leiad Äripäeva Logistikauudiste juuni 2019 väljaandest nr 6 (138) lk. 6-7 .


Martin Luts: põhiraskused logistikakeskuse käivitamisel on ületatud
Uue logistikakeskuse käivitamine ei läinud Omnival nii libedalt kui loodeti, kuid pool aastat hiljem tunnistab Omniva pakiäri juht Martin Luts intervjuus Logistikauudistele, et peamised raskused on ületatud ning praegu tegeldakse protsesside veelgi efektiivsemaks muutmisega.

 
Mullu jõulude ajal pakkus meedias palju kõneainet olukord, mil paljud pakid jõudsid suuresti tänu Omniva logistikakeskuse kolimisele tellijateni hilinemisega. Aina enam tellitakse kaupu Hiinast ehk läbi Post11 nime kandva Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ja Omniva ühisettevõtte. Kas ja kuidas mõjutas kolimine ühisfirma tegevust ning kas pool aastat hiljem on logistikakeskuses kõik tõrked kõrvaldatud? Logistikauudiste küsimustele vastab Omniva Eesti pakiäri juht Martin Luts.

Eurooplased tellivad e-poodidest aina enam Hiina tootjate kaupu. Kuidas mõjutas Omniva logistikakeskuse kolimine Post11 OÜ tegevust?
Post11 saadetiste töötlemine toimub eraldi keskuses Nehatu tööstuspargis. Omniva uut logistikakeskust Rukki teel läbivad vaid need Post11 saadetised, mis lähevad Baltikumi klientidele. Post11 vahendab kaupa ka teistesse riikidesse peale Eesti.

Kui suure turuosa on Post11 Hiina e-kaubanduse kogumahust enda kätte võidelnud?
Post11 vahendab 3% Hiina väljuvast e-kaubanduse mahust, aga kõik sellest ei suundu kindlasti Eestisse. Post11 vahendab kaupa ligi 100 erinevasse sihtriiki. Selleks on ettevõttel nii-öelda hub’id lisaks Eestile ka Hollandis ja Ühendkuningriigis.

Endine Pallasti logistikakeskus tegutseb pärast uue valmimist samuti edasi. Kuidas täpsemalt on töökorraldus nende kahe vahel jagatud?
Vanas sorteerimiskeskuses Pallasti tänaval töödeldakse kõiki traditsioonilise postiga seotud saadetisi, näiteks otsepost, kirjad, perioodika. Uus logistikakeskus Rukki teel sai loodud pakiäri vajadusest lähtuvalt ja seal sorteeritakse kõiki Omniva pakisaadetisi. Seega üle 99% kõikidest Eesti pakkidest sorteeritakse Rukki teel. Ülejäänud marginaalne osa on pakid, mis sorteeritakse kohalikes jaotuskeskuses. Näiteks olukord, kus saadetis on saadetud Saaremaalt Saaremaale. See tähendab, et üle kogu ülejäänud Eesti kogutakse pakid õhtuks Rukki teele, sorteeritakse ja saadetakse varahommikul tagasi maakondadesse. Nii saame pakkuda klientidele enamiku teenuste puhul järgmise päeva kättetoimetamist.
 
Millega pidite uut keskust planeerides kindlasti arvestama?
Uut logistikakeskust disainides oli üks peamiseid ülesandeid, et majasisene logistika oleks ühesuunaline, st ühest maja otsast tuleb kaup sisse ja teisest liigub välja. Auto saabub, pakid tõstetakse autolt maha ja jagatakse kolmeks – väikepakid pannakse kohe sorteerimisliinile, väga suured saadetised viiakse tõstukiga kohe õige sihtkoha lüüsi ette, käsisorteerimist vajavad saadetised viiakse käsisorteerimisalale. Pakkide sorteerimine toimub kogu päeva jooksul, aga kõige intensiivsem aeg on õhtul kella 21st kuni öösel kella 2ni.

Kuidas liigub Hiinast tulev kaup? Kui tihti ja kui suurtes kogustes neid saabub ja kuidas on korraldatud nende logistika?
Hiinast ja mujalt välisriikidest tulnud pakid jõuavad Rukki teele üldjuhul lennujaamast suurtes postikottides ja Post11 terminalist. Meie lennujaama töökoht teeb eeltöötluse ja suunab saadetised Rukki teele. Selliseid pakke saabub Rukki teele praktiliselt kogu päeva jooksul, vastavalt sisse tulnud lennukite graafikule. Rahvusvaheliste pakkide tollitoimingud tehakse samuti Rukki teel.

Kui palju te kokku päeva jooksul pakke töötlete?
Olenevalt päevast. Rukki teel töötleme umbes 35 000–40 000 saadetist päevas, ühes kuus umbes miljon pakki. Sellest veidi alla poole on rahvusvahelised saadetised, rahvusvahelistest saadetistest tulevad üle poolte omakorda Hiinast. Nii sisemaised kui rahvusvahelised pakid sorteeritakse samal liinil ja viiakse klientideni sama protsessi alusel. Kui saadetised on sorteeritud, siis viiakse need üle Eesti asuvatesse jaotuskeskustesse, kust toimub juba kohapealne logistika, kas viiakse pakk siis inimesele koju/tööle, pakiautomaati või postkontorisse.

Kui suur on uue keskuse pakitöötlemise ala ja kuidas see protsess täpsemalt toimub?
Logistikakeskuses on pakkide sorteerimiseks koos abiruumidega ca 13 000 m2. Üle 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliiniga. Tegemist on cross-belt sorteriga, mille kohta Eesti keeles head nimetus ei olegi. Cross-belt tähendab, et pakk liigub mööda sorteerimisliini spetsiaalse konveierlindi peal ja õiges kohas liigutab see lint paki kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400, iga koguja tähistab mingit sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või ka konkreetsemalt kullerring. Võrdluseks, vanal pakisorteerimisliinil oli selliseid kogujaid kõigest 30.

Kui pikalt võttis aega uue konveieri seadistamine ja kas tänaseks on optimaalseim tulemus saavutatud?
Uue liini paigaldamist alustati juba 2018. aasta mais. Mehaanikaosade paigaldamine lõppes sügisel ja siis alustati liini häälestamisega ja IT-lahenduste testimistega. Need võtsid aega paar kuud. Esimesed reaalsed pakid sorteerisime liiniga novembri alguses. Siis selgus ka päris palju uusi nüansse, mis avaldusid alles täismahtude juures ning mis vajasid lahendamist. Liini tootja sõnul võtab sellise tehnoloogia lõplik seadistamine aega ca pool aastat. Liin on täiesti töövalmis olnud juba novembrist, aga väiksemate seadistamistega oleme tegelenud tänase päevani. Liini optimeerimine on tegelikult pidev protsess, mida tuleb teha kogu aeg. Näiteks kui pakkide triipkoodi tüüp muutub, on vaja selle järgi häälestada ka sorteerimisliini jne.

Päevas läbib lasersorteerijat 33 000 pakki. Mida olete teinud selleks, et vältida praaki?
Kõik pakid sorteeritakse lõpuks õigesse sihtkohta. Küsimus on pigem selles, et kui palju peab töötaja sekkuma, et pakk leiaks õige sihtkoha. Ca 90% saadetistest sorteeritakse edukalt ilma inimese sekkumiseta. Suur abi vigade vähendamisel ongi pidev liini häälestamine ning riistvara ja tarkvara arendamine, mida oleme ka pidevalt teinud.

Eestis on palju valjuhäälseid nördinud tellijaid, kes on Facebookis teinud koguni vastava fännilehe, kus osalised saavad kurta Omniva halva logistikateenuse üle. Kuidas selgitate selliste probleemide tekkepõhjuseid ja mis on tehtud selleks, et olustik paraneks?
 Logistikakeskuse käivitamisel novembris ja detsembris oli tõesti selliseid probleeme rohkem ja oleme need nüüdseks parandanud. Saan kinnitada, et tänaseks on meie teenuste kvaliteet parem kui kunagi varem. See on ehe näide uue logistikakeskuse võitudest, sest samal ajal on pakimahud pidevalt kasvanud. Siiski – kõige suurem probleemide allikas on vale pakend ja/või aadresskaardi kadumine. Pakk ise ei kao tegelikult kuhugi, lihtsalt ilma aadresskaardita on raske selgeks teha paki omanikku ning sihtkohta. Oleme väga palju teinud selleks, et Eesti klientide pakendamise kultuuri parandada. Äsja oleme valmis saanud ka oma uue ja värske pakendamise juhendi, kus kõik soovitused ja nipid korrektseks pakendamiseks on arusaadavalt ära kirjeldatud.

Seega on paljudel puhkudel paki saatjad ise süüdi?
Tõsi. Arvestades, kui palju pakke meie käest läbi liigub, siis neid probleeme tuleb aeg-ajalt ette. Pakiautomaatidega on tekkinud uus olukord, kus logistikafirmal pole võimalik paki üleandmisel kontrollida pakendi korrektsust.

Kas on õige väide, et eriti eraisikutest saatjad hoiavad paki saatmisel täidismaterjali või pakendi valikul raha kokku ja see on peamiseks põhjuseks, miks kaup tervena sihtkohta ei jõua?
Asi pole mitte niivõrd kokkuhoius, vaid pigem teadmatuses. Eks see on osalt ka kullerfirmade tegematajätmine klientide harimisel. Ehk paljud kliendid ei kujuta ettegi, ega oska arvestada, mis teekonna pakk oma sihtkohta jõudmisel läbi peab tegema. Siin teemegi pidevat teavitustööd kõikvõimalikes kanalites, et ka Eesti inimeste pakendamiskultuur muutuks paremaks.

Kuuldavasti on uues logistikakeskuses suisa eraldi pakkide “hospidal”, kus pakkidele esmaabi antakse. Millega sealsed “pakitohtrid” täpsemalt tegelevad?
Vastab tõele. Pakile antakse esmaabi juhul, kui näiteks aadresskaart on loetamatu või halvemal juhul on see koguni kaduma läinud. Samuti näiteks juhtumid, kus ebapiisava pakendi tõt-tu on oht saadetise sisu säilimisele. Sel juhul sekkub meie “hospidalitöötaja”, et siis pakk täiendavate andmetega või korraliku pakendamisega “terveks ravida”.

Millele olete saatjate harimisel kõige enam tähelepanu pööranud?
Aina enam pööramegi tähelepanu pakendamise olulisusele. Jagame infot kõikides Omniva infokanalites ning ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia vahendusel. Nüüd, uue pakendamise juhendi valmides, paneme sellele eriti palju rõhku.

Kuidas on töö korraldatud kullerite osakonnas, juhul kui saadetis on vigastatud saanud?
Juhul, kui on selgelt näha, et saadetise sisu on viga saanud, siis võtame kliendiga ühendust, et leida sobiv lahendus. On ka juhtumeid, kus pakend on viga saanud, aga sisu ei ole kannatada saanud, siis viime need saadetised koos vastava aktiga kliendile. Sel juhul avab paki klient koos kulleriga, et kinnitada, et sisu on säilinud.

Maksu- ja tolliamet on aina enam hädas eposti teel tellitavate narkootikumide ja teiste keelatud ainete riiki jõudmisega. Kuidas te kauba käitlejana suudate tagada turvalisuse ja kontrolli?
Teeme maksu- ja tolliametiga väga tihedat koostööd ning keelatud kauba tuvastamiseks on mitmeid erinevaid vahendeid. Kasutame selleks nii koerte abi kui ka näiteks röntgenseadet. Eraldi kontrolli all on teatud lähteriikidest saabunud saadetised. Kontrollimeetodeid on erinevaid ja täiendame neid pidevalt.

Olete oma pakiautomaatidel põhineva logistikasüsteemiga Eestis esireas, milline on konkurents selles valdkonnas?
Eestis on pakiautomaatide turul väga tihe konkurents. Teame, et Eesti inimene eelistab selgelt pakiautomaate. Viimased küsitlused näitavad, et üle 80% klientidest soovivad saada paki kätte pakiautomaadist. Oleme järjepidevalt tegelenud sellega, et olla sel turul Eestis ja Baltikumis number üks. Seetõttu oleme igal aastal investeerinud pakiautomaatide võrgustiku laiendamisse ja teeme seda ka sel aastal.

Missugused võiksid olla arengutrendid järgmise viie aasta jooksul. Kui palju ja mis arengute osas võib muutuda pakilogistika turg?
Tänases tööjõupuuduses on väga aktuaalne automatiseerimine. Kogu Euroopa logistikasektoris on puudu 100 000 kullerit. Samal ajal saab aga pakiautomaatide abil üks kuller kohale toimetada 10 korda rohkem pakke, kui kliendile koju viies. Meie usume pakiautomaatidesse ja ka kliendid soovivad järjest rohkem väikepakke kätte saada endale sobival ajal just pakiautomaadist. Seda kinnitab ka meie pakiautomaati tellitud pakkide mahtude kasv. Sestap oleme alustanud ka pakkide suunamisega järjest rohkem postkontoritest pakiautomaatidesse. 1. juulist alustame ka rahvusvaheliste pakkide pakiautomaati suunamisega üle kogu Eesti. Näeme, et lähema viie aasta jooksul kasvab kindlasti märgatavalt pakiautomaatide võrgustik nii Eestis kui kogu Baltikumis. Ja pakiautomaadid jõuavad üha enam väiksematesse asulatesse ja linnades elamurajoonides klientidele lähemale. Suuremaid saadetisi (näiteks mööbel, kodutehnika jne) oodatakse endiselt koju. Ka selleks on vaja häid logistilisi lahendusi luua.

Kas Omniva pakiautomaadid võiksid kunagi muutuda? Planeerib ju Cleveron hakata tootma liikuvaid pakiroboteid, mis saadetise otse ukse ette toovad.
Jah, kindlasti muutuvad Omniva pakiautomaadid juba lähitulevikus. Heaks näiteks on ka toidukaupade tellimine pakiautomaatidesse (COOP). Pakiautomaadid muutuvad ilmselt väiksemaks, see tähendab, et nad liiguvad inimestele lähemale. Seda plaanime ka meie. Pakiautomaadid on juba praegu nagu mobiilivõrk. Meie eesmärk on pakkuda parimat “pakiautomaadivõrku”.

Mis võiks nn viimase miili teenuses lähiajal muutuda?
Meie usume automatiseeritud viimase miili teenusesse. Lähema kümne aasta jooksul ei kasva pakkide kojuveo mahud veel selliseks, et tekiksid püsivad kullerringid nii, nagu praegu on postiljonidel. Aga kunagi see aeg kindlasti tuleb. Selle ajani on vaja pakke kätte toimetada efektiivselt ja selleks sobib kõige paremini pakiautomaadi kontseptsioon. Samas ei ole pakiautomaat meie jaoks lõplik lahendus. Meil on juba praegu tootearenduse mõte, kuidas soovi korral pakk pakiautomaadist koju tellida koostöös mõne teise infrastruktuuri ettevõttega. Tulevik on varsti käes.

Tagasi
​​