Uudised

Print

Nõuandeid korteriühistu majandusaasta aruande koostamiseks



Marju Tuul
Reiting PR OÜ raamatupidamisosakonna juhataja

 
Korteriühistutel, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga, tuleb hiljemalt 30. juuniks esitada korteriühistute registrile majandusaasta aruanne.
Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt võib pidada kassapõhist raamatupidamist ning ei pea esitama majandusaasta aruannetkorteriühistute registrile .
 
Ka need ühistud on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat.
 
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Tegevusaruande koostab juhatus, mis sisaldab informatsiooni möödunud majandusaasta kohta ning järgmise majandusaastal planeerituid tegevusi.
Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne peab olema koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise toimkonna poolt väljatöötatud juhendid.
 
Korteriühistud koostavad täismahus aastaaruande st bilansi, tulemiaruande, rahavoogude aruande ja netovara muutuste aruande, esitades vajadusel lisades täiendavat informatsiooni.
 
Juhin tähelepanu aruande koostamisel:

1) varades ja kohustustes peavad olema kajastatud kõik laenukohustused ja -nõuded nii lühi- kui ka pikaajalisena. Korteriühistute põhitegevuse eripäraks on see, et elamu ei ole bilansis põhivarana, vaid kuulub korteriomanikele.

Näide: Vahetati elamu katust maksumusega 30 000 eurot, selleks võeti laenu 20 000 eurot, KredExist saadi toetust 10 000 eurot.
Katuse vahetamisel tehakse kanne:
D: Pikaajaline nõue (katuse vahetus) 30 000
K: Tarnijatele tasumata arved 30 000
 
Toetuse kajastamine
D: Nõuded sihtfinantseerimisest 10 000
K: Pikaajaline nõue (katuse vahetus) 10 000
 
Laenu kajastamine
D: Raha 20 000
K: Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 5 000
K: Pikaajaline pangalaen 15 000
 
Elanikelt korjatakse aastas 6 000 eurot, sellest 5 000 laenu põhiosa tasumiseks, 1 000 intressi katteks.
D: Liikmete tasumata arved (bilansikonto) 6 000
K: Laekumine laenuintressi katteks (tulukonto) 1 000
K: Ettemaksed laenu tasumiseks (bilansikonto) 5 000
 
Majandusaasta lõpul tehakse kanne
D: Ettemaksed laenu tasumiseks 5 000
K: Pikaajalise nõude vähendamine 5 000
 

2) bilansi kohustiste hulgas näidatakse ka tulevaste perioodide tulud sihtotstarbelistest tasudest, st saadud, kuid aruandekuupäevaks tulemiaruandes kajastamata tasud. See informatsioon avalikustatakse Lisa „Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused“.

Näide: Seisuga 31.12.2018 oli KÜ remonditasusid bilansikontol „Sihtotstarbelised tasud“ (Kasutamata remonditasud ) 10 000 eurot. 2019. aastal on esitatud elanikele remonditasude arveid kokku 12 000 euro eest.
D: Liikmete tasumata summad (bilansikonto): 12 000
K: Sihtotstarbelised tasud (bilansikonto): 12 000
 
2019. aastal vahetati kanalisatsioonitorustik. Tööde maksumus 15 000
D: Sihtotstarbelised remondikulud (kulukonto): 15 000
K: Võlg tarnijatele (bilansikonto): 15 000
 
Samas summas kirjendatakse remonditasusid bilansikontol ning tulukontol
D: Sihtotstarbelised tasud (bilansikonto): 15 000
K: Sihtotstarbelised remondikulud (tulukonto): 15 000
 
Bilansis näidatakse: Sihtotstarbelised tasud jääb saldo (10 000 + 12 000 – 15 000) = 7 000 eurot.
 
Tulemiaruandes näidatakse:
Tuludes: Sihtotstarbelised remonditulud 15 000
Kuludes: Sihtotstarbelised remondikulud 15 000
 
Lisa „Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud“.
Juhul kui remonditööde eest makstav summa on suurem, kui remondiks kogutud vahendeid ühistu bilansis on, võib ühistu katta vahe oma vabadest vahendites, mis on tekkinud eelmistest aruandeperioodidest või aruandeaastal. Kui eelmiste aastate ja aruande aasta kasumid seda summat ei kata, tuleb järgmise aasta majandustegevuse aastakavas ette näha remondikahjumi katmine.
Korteriühistu võib ette näha veel muude sihtotstarbeliste vahendite kogumise. Muude sihtotstarbeliste vahendite kord on sarnane remonditasude arvestuse korraga.

3) netovaras peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

4) et aruanne vastaks tulude ja kulude printsiibile. Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.

5) aastaaruande lisad peavad andma täiendavat infot. Tegemata ei tohi jätta lisasid, mis annaksid korteriühistu liikmetele üksikasjaliku ülevaate, kuidas on kasutatud nende raha.

Täiendava lisana esitatakse korteriomandite aastane majandamiskulude suurus sh kommunaalkulud, remondifond, hooldus- ja haldustasud ning laenud.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, korteriühistu finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, millele aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel tugineda.

Tagasi
​​